“Le ayiyomfazwe yaseYurophu , kodwa iimfuno zaseYurophu zisemngciphekweni ngqo,” utshilo uKaja Kallas, isithethi esiphezulu seManyano yaseYurophu, emva kokudibana nabaphathiswa bezangaphandle abavela kulo lonke iqela lamazwe angama-27 eBrussels ngoMvulo. Okwangoku, utshilo, iManyano yaseYurophu ayizukwandisa umsebenzi wolwandle kuMbindi Mpuma ukunceda ukukhusela izithuthi zorhwebo kwiStrait of Hormuz.
Isazinzulu esitsha saseMelika besingenalo ulwazelelo kangako. UMzantsi Afrika urhoxisiwe.
Kungekapheli nenyanga eqalile umsebenzi wakhe, inxusa elitsha lase-United States eMzantsi Afrika lathetha amazwi arhabaxa nxamnye norhulumente.
Uthe uMzantsi Afrika unemithetho engaphezulu kwe-150 “ejoliswe kubantu abamhlophe,” kwaye urhulumente kaTrump “uphelelwa ngumonde” norhulumente waseMzantsi Afrika.
Wenza izimvo ezifihlakeleyo ngomongameli waseMzantsi Afrika, uCyril Ramaphosa, emtyhola ngokufihlakeleyo ngokuthi “uthuka umongameli wethu,” oku kuthetha ukuba uMnu. Ramaphosa ugxeke uMongameli uTrump kudliwanondlebe lwakhe lwakutshanje neThe New York Times . Kwaye wala isigqibo senkundla yaseMzantsi Afrika sokuba ingoma echasene nocalucalulo yayingeyontetho yentiyo. “Andikhathali nokuba iinkundla zenu zithini,” utshilo unozakuzaku, u-L. Brent Bozell III, ethetha kwiforam yezoshishino kwiPhondo laseNtshona Koloni.
Emva kokwenza ezo ngxelo, uMnu. Bozell ubizwe nguMphathiswa Wezangaphandle ngoLwesithathu ukuze achaze “iintetho zakhe ezingachanekanga.”
Olu ngquzulwano lwamva nje phakathi kwe-United States ne-South Africa lubonisa indlela ubudlelwane phakathi koorhulumente ababini obuwile ngayo. Ekuqaleni konyaka ophelileyo, amagosa aseMzantsi Afrika asebenze nzima ukuchaza imigaqo-nkqubo yawo kurhulumente kaTrump, enomdla wokufumana indawo yokuvumelana neqabane lesibini ngobukhulu kwezorhwebo lelizwe labo. Bathumele abathunywa baza bacela iintlanganiso .
Ngoku, uMzantsi Afrika ubonakala ngathi uyekile ukuzama ukuqiqa namagosa kaTrump ngemiba efana nokubulawa kwabalimi abamhlophe, ukuhluthwa komhlaba kukarhulumente kunye nemithetho eyenzelwe ukulungisa ilifa localucalulo . “Asiyi kuxhatshazwa,” utshilo uMnu. Ramaphosa kwintetho yakhe yesizwe kwinyanga ephelileyo nangonyaka ophelileyo.
Amagosa aseMzantsi Afrika aqaphele ukuba “ukuzama ukuchaza okanye ukucacisa okanye ukungaziboni ezo ngxelo zimbi ngumsebenzi ongenamsebenzi,” utshilo uZiyanda Stuurman, umcebisi oseKapa kwi-Africa Practice, inkampani yeengcebiso ezicwangcisiweyo. “Ekugqibeleni, okwangoku, ndicinga ukuba ubudlelwane bukwimeko yokuwohloka okulawulwayo apho kungekho cala liza kwehla lisuka kwelinye icala.”
Le meko ibandayo ne-United States inobungozi obukhulu kuMzantsi Afrika, ilizwe elincinci kakhulu. Kodwa uMzantsi Afrika unembali yokwahlukanisa ubudlelwane bawo ngethemba lokuzenza ungaxhomekeki kakhulu kumagunya amakhulu ehlabathi. Elo cebo lokufuna amandla aphakathi aneengcinga ezifanayo liye labonakala ngakumbi phakathi kokuphazamiseka kwehlabathi okubangelwe nguMnu. Trump, batsho abahlalutyi.
Ngomhla omnye uMnu. Bozell awathetha ngawo, uMnu. Ramaphosa wayetyelele eBrazil, apho umongameli wayo, uLuiz Inácio Lula da Silva, wacebisa ukuba amazwe abo aqinise intsebenziswano kwezokhuselo. “Andazi ukuba uKhomre Ramaphosa uyaqonda na ukuba ukuba asizilungiseleli ngokwemigaqo yokuzikhusela, ngenye imini umntu angasihlasela,” utshilo ngexesha lenkomfa yeendaba edibeneyo.
“Kuninzi esinokukufunda omnye komnye,” waphendula uMnu. Ramaphosa.
Njengenkokeli yezoqoqosho olukhulu eAfrika, uMnu. Ramaphosa kudala ethetha ngendima yamazwe aphakathi kwihlabathi liphela. Kudliwanondlebe lwakhe kwinyanga ephelileyo neThe Times, ugxeke oko wakuchaza njengemizamo yamanye amazwe yokulawula amanye esebenzisa uxinzelelo lwezoqoqosho kunye nezinye iindlela.
“Sifikile ngoku, kwaye akulunganga ukuba siqhubeke sitshixelwa ngaphandle,” utshilo. “Nangona singamazwe amancinci okanye aphakathi, masihloniphe nathi kwaye siphathane nathi ngokusekelwe ekuhlonipheni ubukhosi bethu kunye nokufuna ukuqhubela phambili izilangazelelo zabo bonke.”
Kodwa uMnu. Ramaphosa kunye norhulumente wakhe batyholwa, kwanangamaqabane abo, ngokungahlali besenza oko bakushumayelayo. Emva kokuba iRashiya ihlasele iUkraine kwiminyaka emine eyadlulayo, uMzantsi Afrika warhoxa kwingxelo yawo yokuqala yokuba imikhosi yaseRashiya mayirhoxe, nto leyo eyacaphukisa amaqabane ayo aseYurophu.
UMnu. Ramaphosa ukwagxekwe kakhulu kule nyanga ngokuthumela ileta yovelwano kwi-Embassy yase-Iran emva kokuba inkokeli ephakamileyo yeli lizwe ibulewe ziziqhushumbisi ze-US-Israel.
Abagxeki baseMzantsi Afrika bathi amabango ayo okungavumelani asetyenziswe njengeqhinga liqela elilawulayo, i-African National Congress, ukugcina ubudlelwane namaqabane exesha localucalulo abonwa yiNtshona njengeentshaba, njengeCuba neRussia.
“Ukungalungelelani kusetyenziswa ukwenza ngathi ukungathathi cala njengento yokugubungela ukuhambelana nomdla wokuchasana neNtshona,” wabhala uJoshua Meservey, umfundi ophezulu kwiHudson Institute, ingcali yokucinga egcina izithethe, kwincoko ekwi-X . “I-SA ibisoloko ivumelana ne-US kwimiba ephambili kangangeminyaka emininzi, into i-US ebingayinanzanga kude kube kutshanje.”
Kwingqungquthela yezoshishino, uMnu. Bozell uthe ukhathazekile nangokuba “uMzantsi Afrika uqhubeka ebandakanyeka kakhulu nezinye zezona ntshaba zibalaseleyo zaseMelika,” nto leyo ebonakala ngathi ibhekisa eTehran.
Emva kwentlanganiso yakhe namagosa aseMzantsi Afrika, uMnu. Bozell ucacise amazwi akhe kwi-social media ngoLwesithathu, ezama ukunciphisa ubushushu. Kodwa umongo wezimvo zakhe awukatshintshi.
“Ukuba inxusa laseMelika liza kuqhubeka lisebenza kule miba,” utshilo uPriyal Singh, umphandi ophezulu kwi-Institute for Security Studies, ingcali yezobungcinga yaseMzantsi Afrika, “ngokuqinisekileyo kuza kuba yiminyaka embalwa enzima kuMzantsi Afrika nase-US”
UJohn Eligon yintloko ye-ofisi yaseGoli kwiThe Times, egubungela uluhlu olubanzi lweziganeko kunye neendlela ezichaphazela kwaye zibumba ubomi babantu abaqhelekileyo kumazantsi eAfrika.
No comments:
Post a Comment