UNNUANNGILLAQ pres drumpf / trump ulorianartumik dementinngoriartorpoq, piffissanngorpoq kongressip 25. ændring atorlugu oqartussaaqataanermit tunuartinneqarnissaa, taanna Ruslandimik imaluunniit Kinamik imaluunniit NATO-mik ilumut sorsunnermik aallartitsinnginnerani, tamannalu ersarissumik periarfissaavoq, Danmarkimut aamma Kalaallit Nunaannut ulorianartorsiortitsisimanera eqqarsaatigalugu. Nalunngilarput drumpf / trump pinerluuteqarsimasoq, 34-nik pinerluuteqarsimasoq. Taanna præsidentiunngilaq, taanna inuuvoq, taanna IS-iuvoq neo-nazistimik oqartussaassuseqartumik puulukit pinerluuteqarsimasunut pisortaat aamma piffissanngorpoq taanna aammalu inatsisitigut imminorsimasoq ho aamma pinerluuteqarsimasunut ilaqutariit ( blod aamma drumpf / trump-vance-p aqutsisoqarfia ) ingerlaqqinnissaat. Inatsisit tunngaviusut kongressimut aqqutissiuussipput aammalu periarfissat taamaaliornissamut, maanna ilaasortat taamaaliornissamut sapiissuseqartut nassaariniarlugit. Stay alert Danmark, Kalaallit Nunaat, Canada, Cuba, Mexico aamma Latinamerikap sinnera, saassussisoqarpat akiuiniarit ilisimallugulu amerlanerpaartaat illit peqatigalugit. ABC Newsimiit
Danmarkip ministeriunerata Trump kaammattorpaa Kalaallit Nunaata tiguneqarnissaanik ’upalungaarsimanerit unitseqqullugit’
Trumpip Stephen Millerillu nuliata oqaaseqarnerisa kingorna Kalaallit Nunaata naalakkersuisuisa siulittaasuata aamma oqimaallisaavigaa.
Danmarkimi premierministerip præsident Donald Trump kaammattorpaa USA-p Kalaallit Nunaat tiguarlugu "sillimaniarneq unitsissagaa". Tamanna pivoq Trumpip aamma siunnersortip qullersaata Stephen Millerip nulia avammut oqaaseqarnerat nunat tamalaat akornanni maluginiarneqareermat.
- Tamanna USA-mut toqqaannartumik oqaatigisariaqarpara, danskit ministeriunerat Mette Frederiksen ataasinngormat X-imi nalunaarummi allappoq.
"USA-p Kalaallit Nunaat tigusariaqaraa pillugu oqallinneq isumaqanngilaq. USA-p Danmarkip Kunngeqarfiani nunat pingasut ilaannik tigusinissamut pisussaaffeqanngilaq."
Naalakkersuisut siulittaasuat Jens-Frederik Nielsen aamma nalunaaruteqarpoq, ima oqarluni: "Nunarput supermaktimik oqariartuuteqarfiunngilaq. Inuiaqatigiivugut. Nuna. Demokrati. Tamanna ataqqineqartariaqarpoq."
Trumpip apersorneqarnermini The Atlantic- imi sapaatip akunnerani kingullermi saqqummersumi aperineqarpoq, USA-p Kalaallit Nunaat naalagaaffiup isumannaallisaanera aallaavigalugu arlaleriarluni kaammattuutigisimanera pillugu, oqarluni: "Kalaallit Nunaat pisariaqartipparput, absolut. Illersornissamut pisariaqartipparput."
Sapaatip akunnerani kingullermi Trumpip pisortaata tulliata nunallu illersornissamut siunnersortaa Stephen Millerip nulia Katie Miller Kalaallit Nunaata nunap assingani amerikamiut erfalasuata X -imi assimik ikkussivoq. Taanna allaaserisamut allappoq, "SOON."
Premierministerip Nielsenip sapaatip akunnerani kingullermi nalunaaruteqarnermini "sociale medier-ini ataqqinnippalunngitsumik allaaserisat" tunngavilersorpai.
"Oqaloqatigiinnissamut ammavugut. Kisianni aqqutit eqqortut aqqutigalugit aamma nunat tamalaat akornanni inatsisit ataqqillugit pisariaqarpoq. Aammalu aqqutit eqqortut tassaapput tusagassiuutini tusagassiuutini pissanganartunik ataqqinnippalunngitsunillu allaaserisat", taanna oqarpoq.
Sapaatiuppat unnukkut tusagassiortunut oqalugiarnermini Trumpip Kalaallit Nunaat pillugu oqaaseqarnera pillugu aperineqarpoq, tassungalu uteqqippoq, "Kalaallit Nunaat naalagaaffiup isumannaallisaaneraniit pisariaqartipparput. Maannakkut taama strategiskiuvoq, Kalaallit Nunaat sumiiffinni tamani russit kinamiullu umiarsuaannik kattussuunneqarpoq. Kalaallit Nunaat pisariaqartipparput nunatta isumannaallisaaneraniit isigalugu going to be it is not."
Aperineqarmat qanoq ililluni nunap tiguneqarnissaa pisuutinneqarsinnaanersoq, Trumpip oqaatigaa, tamanna nunap isumannaallisaaneranut aammalu Europami Naalagaaffiit Peqatigiit soqutigisaannut aamma iluaqutaassasoq.
– Uanga taamaallaat oqarpunga, Kalaallit Nunaat pisariaqartipparput, naalagaaffiup isumannaallisaanera eqqarsaatigalugu, aamma Europami Naalagaaffiit Peqatigiit pisariaqartippaat, tamannalu nalunngilaat, taanna oqarpoq.
Qaammat kingulleq Trumpip Louisianami guvernøri Jeff Landry Kalaallit Nunaannut immikkut siulittaasutut toqqarpaa, tamannalu Frederiksenimit Nielsenimillu narrujuumminarsimavoq.
"Nuna alla ilanngussinnaanngilat. Nunat tamalaat akornanni isumannaallisaaneq pillugu oqallinnermik aamma", aqutsisut taamani ataatsimoorlutik nalunaaruteqarnerminni allapput. "Kalaallit Nunaat kalaallinut pigineqarpoq USA-llu Kalaallit Nunaat tigussanngilaa."
Kalaallit Nunaat ukiut 1800-kkut aallartinneranniilli danskit naalagaaffianniissimavoq, 1979-imili namminersortunngorsaalluni.
Frederiksenip sapaatip akunnerani kingullermi nalunaaruteqarnermini maluginiarpaa Danmark, aamma Kalaallit Nunaat annertunerusumik NATO-mut ilaasortaasut, taamaalillunilu suleqatigiiffiup isumannaallisaanermut qulakkeerisuuneranut kattussuunneqarlutik.
- Taamaattumik USA-p sakkortuumik kaammattorpara oqaluttuarisaanermi qanimut suleqatigisaminut aamma nunamut allamut inuiaqatigiinnullu allanut, ersarissumik oqaatigisimasaminnut, tuniniarneqarsinnaanngitsut, ulorianartorsiortitsinerit unitsinneqarnissaat.
Kalaallit Nunaat pillugu oqallinneq pivoq USA-p Venezuelami nunamik sakkutuulersornerata kingorna ulloq ataaseq qaangiummat nunallu præsidentia, Nicolas Maduro, nulianilu tigusarineqarlutillu tigusarineqarmata .
Taakku New Yorkimi tigusarineqarput, tassanilu 4-nik unnerluutigineqarput, ukiuni kingullerni 25-ni ikiaroornartunik tuniniaasartut nakuusernermik ulorianartumillu suleqateqarsimasutut unnerluutigineqarlutik.
ABC Newsimi Will Gretsky nalunaarusiamut tassunga sunniuteqarpoq.
Danmarkip US Kalaallit Nunaata oqariartuutaasa qanoq ittuunerat 'qujamasunngilaa', ministeri oqarpoq
Vicepræsidentip JD Vancep oqaatigaa Danmarkip Kalaallit Nunaata isumannaatsuunera qulakkeersimanngikkaa.
LONDON -- Danmarkip USA-mik oqaloqatigiinnissamut ammavoq, Kalaallit Nunaanni status quo qanoq "iluarsineqarsinnaanersoq", nunap nunanut allanut ministeria oqarpoq, vicepræsidentip JD Vancep tallimanngormat assortuussutaasumik tikeraarnermini Københavni issittumi qeqertami naammattumik illersorneqarsimannginneranik unnerluutigimmagu.
Tallimanngormat ullaap tungaani X-imut allakkamini Danmarkimi "amerikamiut ikinngutaannut" adresseqarluni, danskit nunanut allanut ministeriat Lars Lokke Rasmussen oqarpoq, naalagaaffimmi isumaqataasoq, Issittumi "status quo" "periarfissaqanngitsoq".
- Taamaattumik qanoq aaqqiisinnaanersugut oqaloqatigiissutigissavarput -- ataatsimoorluta, Rasmussen allappoq.
Rasmussenip videokkut nalunaaruteqarnermini Kalaallit Nunaat pillugu "unnerluutigisarpassuit unnerluutigisarpassuillu" akuersaarpai. - Soorunami isornartorsiuinermut ammavugut, kisianni unneqqarissumik oqaatigisinnaavara - qanoq oqaaseqarfigineqarnersoq qujamasuutiginngilarput.
- Taamatut qanimut suleqatigisannut oqaloqateqartarneq ajorputit, Rasmussen ingerlaqqippoq, Danmarkilu USA qanimut suleqatigisatut suli isigaakka.
Danskit kalaallillu siuttui Trumpip Kalaallit Nunaata oqartussaaffigilernissaanik kissaateqarnera tunuarsimaarfigaat. Taakku ataatsimoortumik isornartorsiorsimavaat, issittumi nunap immikkoortuani sakkutuunik aningaasaqarnikkullu suleqatigiinnermik itinerusumik siunnersuuteqarnikkut, pissutsit qanoq ittuunerat annikillisinniarlugu.
"Ataqqivarput USA-p Kalaallit Nunaanni sakkutuunik annertunerusumik pisariaqartitsinera, soorlu vicepræsident Vancep unnugu eqqaavaa. Uagut -- Danmark aamma Kalaallit Nunaat -- assut ammavugut tamanna ilissi oqaloqatigiissutigissallugu", Rasmussen nalunaarummi allappoq.
Illersornissamut isumaqatigiissut maanna atuuttoq -- 1951-imi atsiorneqarsimasoq -- "USA-p Kalaallit Nunaanni sakkutuunik nukittunerujussuarmik inissisimalernissaanut annertuumik periarfissiisarpoq", Rasmussen oqarpoq. "Taamatut piumasaqarsimaguit, taava oqaloqatigiissutigissavarput."
Præsident Donald Trumpip arlaleriarluni -- siullerpaamik aamma aappassaanik atorfimmut uteqqinnerminiit -- qeqertami aqutsisoqarnissaanik anguniagaqarnini ersersippaa. Rasmussenip oqaloqateqarnissamik kaammattuutaa pivoq, Vancep Kalaallit Nunaannut, kunngeqarfiup Danmarkip iluani namminersortumut, tikeraarnini naammassimmagu sivitsuinnalermat.
Kalaallit Nunaata avannamut kimmut sineriaani USA-p Pituffik Space Base-ani amerikamiut kiffartuussisuinut oqalugiarnermini Vance oqarpoq: "Aamma præsidentip oqaatigaa Kalaallit Nunaat pigisariaqartoq. Isumaqarpungalu Kalaallit Nunaata isumannaallisaanera pillugu pingaartitsinerusariaqartugut."
- Sumiiffik una kisimi soqutiginngitsoorsinnaanngilarput, taanna ingerlateqqippoq. - Præsidentip piumasaqaatai kisimik soqutiginngitsoorsinnaanngilagut.
Vancep oqaatigaa Trumpip naalakkersuisuisa "Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiit nammineerluni aalajangiisinnaatitaanerat ataqqigaat", kisianni USA-p isumannaallisaanermut parapluiaata ataani qeqertaq isumannaatsuunerussasoq siunnersuutigalugu.
Kalaallit Nunaat NATO-mut tunngaviusumik artikel 5-imi ataatsimoorussamik illersuinissaq pillugu aalajangersakkami, Danmark USA-lu tamarmik ilaasortaaffigisaanni, pineqareerpoq.
– Aap, Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiit nammineq aalajangiisinnaassuseqalertussaapput, Vance oqarpoq. - Neriuutigaarput USA-mik suleqateqarnissartik toqqassagaat, tassami uagut nunarsuarmi naalagaaffiit kisimik namminersornertik ataqqissavarput isumannaallisaanermillu ataqqissallugu, pissutigalugu isumannaallisaanerat uagut isumannaallisaanerput annertuumik.
Vancep Danmark unnerluutigisimavaa "Ruslandimiit, Kinamiit naalagaaffinnillu allanit sakkortuunik sakkutuunngortitsinernut" naammattumik isumannaallisaanermik neqerooruteqarsimanngitsoq.
"Danmarkimut oqaaseqarnissarput ajornakusoortorujussuuvoq: Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiinnit suliassaq pitsaasoq suliarineqanngilatit. Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiinnut aningaasaliisoqanngilaq, aammalu nunap ilaani tupinnarluinnartumik, kusanartumik inuit tupinnarluinnartunik ulikkaartumi isumannaallisaanermut aningaasaliisoqarpoq. Tamanna allanngortinneqartariaqarpoq", taanna oqarpoq.
Rasmussenip oqaatigaa, Danmark USA-lu tamarmik sorsunnersuup nillertup kingorna issittumi annikippallaarsimasut. - Tamatta isumaqarluta iliuuseqarpugut, Issittoq sumiiffiusimasoq aamma taamaattariaqartoq, kisianni piffissaq taanna qaangiuppoq, taanna oqarpoq. "Status quo tassaavoq periarfissaq."
Kalaallit Nunaanni, Danmarkimi Europamilu aqutsisunit sakkortuumik isornartorsiorneqaraluarluni Trumpip Kalaallit Nunaat piginiarlugu anguniagaqarnini arlaleriarluni oqaatigisarpaa. Siunnersuutaa kalaallit akornanni tapersersorneqarpallaanngitsoq takuneqarsinnaavoq. Verianip januaarimi isumasiuinerata, danskit aviisiata Berlingskep peqqussutaasup, takutippaa kalaallit 6%-iisa kisimik USA-mut ilaalernissaq isumaqatigigaat, 9%-iisalu aalajangiusimanngikkaat.
Qeqertaq Ruslandip avannamut kimmut issittumi issittumi imartaani inissisimavoq, umiarsuarnillu aqquserngit marluk eqqaanni -- Avannamut Kimmut aamma Avannamut Kimmut aqquserngit. Kalaallit Nunaat aamma aatsitassanik nalilinnik annertuunik peqartutut ilimagineqarpoq. Umiarsuit aqqutaat aamma aatsitassat tamarmik pissarsiarineqarsinnaalernissaat naatsorsuutigineqarpoq, silap pissusaata allanngoriartornerata kingunerisaanik immap sikua suli annerusumik annikilliartormat.
"Kalaallit Nunaat pigisariaqarparput. Apeqqutaanngilaq: Isumaqarpit taanna atorsinnaagipput? Pisinnaanngilagut", Trump Oval Officemi tallimanngormat oqarpoq. – Maannakkut Kalaallit Nunaat qiviaraanni, imaatigut aqquserngit qiviaraanni, Kinamiut russillu umiarsuaannik sumiiffinni tamani umiarsualiisoqarpoq, taamaaliortussaanngilagut.
- Danmarkimut allamulluunniit tunngatinngilagut, taanna pissutsit isumagissavaat, taanna ilanngullugu oqarpoq. - Aamma USA-mut eqqissineq pillugu oqaluttuarneq ajorpugut.
- Kalaallit Nunaat nunarsuarmi eqqissinermut pingaaruteqartorujussuuvoq -- uagut pinnagit, nunarsuarmi tamarmi eqqissineq, præsidenti oqarpoq. "Isumaqarpungalu Danmarkip paasisimagaa. Isumaqarpunga Europami Naalagaaffiit Peqatigiit paasisimagaat. Aamma taamaanngippat, taakkununnga nassuiaateqartariaqarpugut."
ABC Newsimi Hannah Demissie, Molly Nagle aamma Michelle Stoddart nalunaarusiamut tassunga sunniuteqarput.
No comments:
Post a Comment