Kalaallit Nunaat pillugu BS-i TANNA ilaavoq UANGA pres musk-it, UANGA pres drumpf-it / trump-it, aamma UANGA vp vance-p "politikkiisa" ilaat, Amerika nunarsuarmi illuatungaaniittoq kiisalu aammattaaq qularnaveeqquserneqarsinnaasumik tatigineqartumillu suleqatigisatsinnik annertuumik ajoqusiisinnaasoq. Maanna unitsittariaqarpoq. Washington Postimiit .
Hvide Husip Kalaallit Nunaata tiguneqarnerata akia misissuiffigaa, sivisuumik Trumpip isiginnittaasiani
Hvide Husimi aningaasaqarnermut allaffeqarfimmi sulisut paasiniarsimavaat Kalaallit Nunaat pigineqassappat aserfallatsaalineqarnissaanut qanoq akeqarsinnaanersoq, inuit ilaat marluk oqaatigaat. Kalaallit Nunaata pisuussutaanit USA-p aningaasaateqarfianut qanoq isertitsisoqarsinnaanersoq naatsorsorniarsaraat.
Periarfissat ilaat misissuiffigineqartoq tassaavoq Kalaallit Nunaanni naalakkersuisunut qallunaanut naleqqiullugu sukkanerusumik neqerooruteqarnissaq, taakku ullumikkut qeqertami kiffartuussinermut ukiut tamaasa 600 millionit dollarit missaannik tapiissuteqartarput.
”Tamanna tassunga naleqqiullugu annertunerujussuuvoq”, pilersaarutinik ilisimasalik pisortaq ataaseq oqarpoq, taannalu allat soorlu kinaassutsimik nalunaarsorneqarnissamik piumasaqaateqarluni oqaaseqarpoq, pilersaarutit suli suliarineqartussat pillugit oqallinnissamut. “Pingaarnertut tassaavoq: ’Danmarkimiit annerusumik akiliissaagut’.”
Trumpip arlaleriarluni oqaatigisarpaa USA-p Kalaallit Nunaat ”pigissagaa”.
”100 procentimik”, taanna sapaatip akunnerani kingullermi NBC Newsimut oqarpoq. Aperineqarmat sakkutuunik atornerluisoqassanersoq, oqarpoq ”sakkutuunik atornerluineq ajorlugu taamaaliorsinnaanissarput periarfissaqarluartoq” kisianni ”uanga bordimit arlaannik tigusinngilanga”.
Pilersaarusiornerup iluani isumaqarpoq, aqutsisoqarfiup Kalaallit Nunaata pigineqarnissaanik anguniagaqarnera præsidentip musing-iisa sinnerlugit ingerlasoq, naalakkersuinikkut politikkimilu ersersinneqalersoq.
”Præsidenti isumaqarpoq Kalaallit Nunaat strategiskimik pingaaruteqartoq, qularinngilaalu kalaallit pitsaanerusumik sullinneqarsinnaassasut USA-mit issittumi ullumikkut ulorianartorsiornernit illersorneqarpata”, Anna Kelly, Hvide Husimi tusagassiuutinut pisortap tullia, mailimi allappoq. “Præsident Trumpip nunap iluani nunanilu allani piffissami sivisuumi eqqissineq pilersinniarlugu piumassuseqarpoq.”
Trumpip qeqertami aqutsineq NATO-mi suleqatigisaminit tiguneqarnissaanik soqutiginninnera Københavnimi tupaallatsitsinermik upperinninnginnermillu pilersitsivoq, taannalu arlaleriarluni Washingtonip nunap immikkoortuinik allanngortitsisoqanngikkaluarluni Kalaallit Nunaanni sakkutuunik aningaasaqarnikkullu annertusaanissaanut ammasumik neqerooruteqarsimavoq. Danmarkimi ministeriunerup Mette Frederiksenip Kalaallit Nunaanni naalakkersuisut nutaat qaaqqunerisigut arfininngornermiit aallartittumik ulluni pingasuni qeqertami tikeraarnissani pilersaarutigaa — ilaatigut Danmarkip nunap immikkoortuanut attaveqarnerup itinerulersinneqarnissaanik kissaateqarneranik takutitsiniarluni.
Hvide Husimi pisortap oqaatigaa, aqutsisoqarfiup Kalaallit Nunaata pisiarineqarnissaanut aningaasartuutit naatsorsuutigineqartut ullumikkut misissoqqissaarpaat, ilaatigut innuttaasunut naalakkersuinikkut sullissinermik neqerooruteqarnissamut aningaasartuutit eqqarsaatigalugit. Budget-imi pisortat suli suliniuteqarput, aki taanna qanoq ittuussanersoq paasiniarlugu, Hvide Husimi pisortaq oqarpoq.
”Kalaallit Nunaat pigissagutsigu Amerikami Naalagaaffiit Peqatigiinnut qanoq akeqassanersoq oqallisigineqarpoq”, pisortaq oqarpoq. “Kalaallit Nunaata USA-p nunataaniittutut ingerlatiinnarnissaa qanoq akeqassava?”
Pisortap ilanngullugu oqaatigaa akinik nalilersuinerit ”kalaallit tamanna qinersippassuk tapersersussappassullu” aallaavigigaat.
“Taanna pissarsiarisinnaagutsigu, taava inuit taakku issittumi paraply-tsinnut ilaasutut isumaginninnissaat qanoq akeqarpa?” pisortaq oqarpoq.
Pisiniarsinnaasut Trumpip flottersimasai, ilaatigut Canada aamma Panama-kanali, ”Kalaallit Nunaat ajornannginnerpaatut isigaa”, pisortaq eqqarsartaatsiminik ilisimasaqarluni oqarpoq.
”Præsidentimut nunap isumannaallisaaneranut skak-spil-imik isiginnittaaseqarnikkut isumaqarpoq”, pisortaq oqarpoq.
Kalaallit Nunaanni aqutsisut Trumpip qeqertaminnik tigusinissamik kissaateqarnera pillugu pissangapput , nalunaarutigalugu siunissaq innuttaasuminnit aalajangerneqarumaartoq allanit aalajangerneqassanngitsoq.
"Allat uagut pilluta oqallinneranni tusarnaartariaqarpugut. Kisianni sajuppillatsinneqartariaqanngilagut," Kalaallit Nunaanni statsministeri Jens-Frederik Nielsen sapaatip akunnerani kingullermi Facebookimi allappoq . Taanna tallimanngormat qinersisoqarnerata kingunerisaanik qinersisoqarnerata kingunerisaanik qinersisoqarnerata kingunerisaanik qinersisoqarnerata kingunerisaanik atorfinippoq, tassanilu Trumpip Kalaallit Nunaannut ilusilersugai annertuumik inissisimapput.
"Ersiorluta iliuuseqartariaqanngilagut. Eqqissilluta, naleqassutsimik ataatsimoorussamillu akisariaqarpugut. Aammalu naleqartitat taakku aqqutigalugit Amerikami præsidentimut ersarissumik toqqissisimasumillu takutittariaqarparput Kalaallit Nunaat uagut pigigatsigu", Nielsen allappoq.
Danmarkimi ministeriunerup allaffeqarfia oqaaseqaateqarnissamik saaffiginnissummut akissuteqanngilaq.
Vicepræsidenti JD Vance sapaatip akunnerani kingullermi USA-mi pisortatut qullersatut Kalaallit Nunaannut tikeraarsimasoq, tassani USA-p sakkutooqarfianut nunap isumannaallisaanermut siunnersortaa Michael Waltz aamma arnaq aappaat Usha Vance peqatigalugit angalavoq.
Taanna Danmarkip qeqertami nunap immikkoortuanik annertuumik aqutsineranut rippeqarpoq, oqarlunilu Washington pitsaanerusumik suleqatigineqarsinnaassasoq.
" Danmarkimut oqaaseqarnissarput ajornakusoortorujussuuvoq. Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiinnit suliassaq pitsaasoq suliarisimanngilasi. Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiinnut aalajangersimasumik aningaasaliissuteqarsimavusi, aammalu nunap ilaani tupinnarluinnartumi, kusanartumi inuit tupinnarluinnartunik ulikkaartumi isumannaallisaanermut aningaasaliissuteqarsimavusi," oqarpoq.
”Sumiiffik una taamaallaat isiginngitsuusaaginnarsinnaanngilarput.Præsidentip kissaatai isiginngitsuusaaginnarsinnaanngilagut, kisianni pingaarnerpaaq tassaavoq siusinnerusukkut oqaatigeriikkakka, tassalu russit Kinamiullu Kalaallit Nunaanni sakkutooqarnerat, suli annerusumik iliuuseqartariaqarpugut”, taanna oqarpoq.
Trumpip Kalaallit Nunaata aqunneqarnera USA-mut strategisk ajugaanertut isigaa, aatsitassanik pisuussutit pissutigalugit aammalu aamma strategisk inissisimaffia pissutigalugu. Issittumi Atlantikup imartaani pingaaruteqartumik toqqarneqarsimasumi inissisimavoq, immap naqqani aqquserngit umiarsuarnik angallannermut aammalu sakkutuut angallannerannut pingaaruteqartut eqqaanniippoq, ilaatigut umiarsuit nunanut atomimik sakkussiorfiusunut oqartussaassuseqarnerminnik projekteqarnissaminnut pingaaruteqarluinnartumik aqqutissiuussisuusut.
Kisianni suli nunap isumannaallisaaneranut tunngasut allattorsimaffianni qullersaanngilaq, Hvide Husimi pisortaq mianersoqqusivoq, Kalaallit Nunaata pissarsiarineqarnera ”bonus-spillertutut” oqaatigalugu, Ruslandip Ukrainellu akornanni sorsunnersuup naammassineqarnerata kingorna, Israelimi Gazamilu eqqissineq qulakkeerlugu Iranilu unitsinniarlugu — tamarmik ukioq manna ullormut oqaluuserisassat.
Aningaasartuutinik misissuineq Aqutsinermut Aningaasaqarnermullu Allattoqarfimmi pisortamut Russell Voughtimut suliarineqarpoq allaffimmi nunanut allanut tunngasunut immikkoortortaqarfimmi sulisunit.
Trumpip naalakkersuisuisa ilaatigut neriuutigaat USA-mi inuiaqatigiit qularunnaarsinniarlugit, naalagaaffiit ataatsimooqatigiit Kalaallit Nunaanni aningaasartuutit aatsitassanut royalty-t aamma aningaasarsiornikkut suliassanut akileraarutit aqqutigalugit taarsersinnaagaat.
Inuk alla suliamik ilisimasaq, aqutsisoqarfimmi pisortanik nammineerluni oqaloqatigiinnerit pillugit oqaaseqarnissani pillugu oqaaseqartoq, oqarpoq Hvide Husip ”pottimik sødeqarnissaanut” periarfissanik ujarlertoq, taamaalilluni Kalaallit Nunaata USA-mut ilaalernissaa soqutiginarnerulersillugu.
Kisianni Kalaallit Nunaata aatsitassaataanit aningaasarsiornikkut iluaqutaasinnaasoq eqqortoq erseqqissumik paasineqanngilaq. Aatsitassanik piiaaneq naatsorsuutigineqarsinnaanngilaq, nunallu immikkoortuani silap pissusaata allanngoriartornera ajornartorsiutimut annertusaavoq. Nunatsinni naalakkersuisut siornatigut aatsitassarsiorfiusimasut ilaat aamma itigartitsissutigaat.
”Eqqarsaat USA-p aatsitassarsiorfiusunik annertuumik pilersitsiumasoq, aatsitassanik misissuiffigineqanngitsunik, aningaasarsiornikkut iluaqutaasinnaanngitsunik, aammalu nunami tassani uagutsinnik piumasaqanngitsumi ullumikkut sikup ataaniittunik, laugh test-imik qaangiinngilaq”, Alex Jacquez, Bidenip naalakkersuisuini pisortaanertut atuuffeqarsimasoq, oqarpoq.
– Tamanna Trumpip kolonialismemik fantasianut kattuffiuvoq aammalu aningaasaliisartut tassunga atasut sukkasuumik aningaasarsiornissaannut periarfissaavoq.
Suli Trumpip USA-p nunataani annertusaanissamik anguniagaqarnermini ”Manifest Destiny” tunngavilersorsimavaa, Kalaallit Nunaat, Canada Panama-kanalilu nul-ersimammagit.
„Præsident Trumpip Kalaallit Nunaat soqutigisaraa — nunap isumannaallisaaneranut pingaaruteqarnera pissutigalugu,“ Stephen K. Bannon oqarpoq, taanna præsidentip siullerpaamik atuuffeqarnermini piffissami sivisuumi strategimik aqutsisuusimavoq. "Taanna tassaavoq immap naqqani periuseq pitsaanerpaaq aammalu nunatta qaqugumorsuaq illersorneqarnissaanut pingaaruteqartoq. Isumaqatigiissuteqartoqassaaq."
Januaarimi American Action Forum, center-højre-mik isumalioqatigiissitaq, oqarpoq, Kalaallit Nunaata aatsitassanik piiaanermi akiata qeqertap pisiarineqarneranut 200 milliardit dollarsinik akeqartoq, kisianni Atlantikup avannaani strategisk værdi 3 billionit dollarsinut qaninnerusoq.
”Maannakkut ataatsimik sumiiffimmik peqarpugut, tassani Atlantikup Avannaani qanoq pisoqarnersoq malinnaavigisinnaavarput, tassa Island. Kalaallit Nunaata taanna plus-imik umiarsuarnik aqqutissanik tunisinnaavaa, silap pissusaata allanngoriartornerani — tassa sumiiffimmi pingaaruteqarnerusumi”, Doug Holtz-Eakin, gruppimi siulittaasoq oqarpoq.
Siornatigut USA-p nunap immikkoortuanik annertusaaneq pisinermik sorsunnermilluunniit pivoq. USA-p Jomfruøerne Danmarkimit pisiarineqarpoq 1917. Guam, Puerto Rico aamma Filippinernerit Spaniamiit tiguneqarput Spaniamiut-Amerikamiullu sorsuuteqarnerata nalaani, Filippinerit kingusinnerusukkut namminersornerulerlutik. Hawaii kunngip naalagaaffiata aallarunneqarnerata kingorna tiguneqarpoq, kingusinnerusukkut Kongresip akuersissutigaa USA-p peqataanera ilanngullugu.
Trumpip anguniagassai isumassarsiornermik aamma aningaasarsiornikkut naatsorsuinermik assigiinngitsunik imaqartutut isikkoqarput, misissuisartut oqaatigaat.
”Ilaatigut iluaqutaasinnaasut eqqarsaatigisaat tassaavoq Amerikap killeqarfiani etosimik pilersitsineq, tamanna aningaasatigut kvantitatinngortinniarlugu ajornakusoorsinnaavoq”, Sam Hammond, center-højre-mik isumalioqatigiissitami, Amerikami nutaaliornermut aningaasaateqarfimmi, økonomichef oqarpoq. “Kisianni naalagaaffiup isumannaallisaaneranut iluaqutaasinnaasut ilagaat Kalaallit Nunaata issittumi umiarsualivinnik sanaartornissamut aammalu issittumi projektkontrollernissamut staging ground-itut atorneqarnera, soorunamilu nunamik pinngortitamilu pisuussutinik amerlanerusunik pissarsinissaq.”
Hannah Natanson nalunaarusiamut tassunga sunniuteqarpoq.
Trumpip præsidentiunera
Trumpip naalakkersuisuisa pillugit nutarterinerit toqqaannartumik malinnaavigiuk . Præsident Donald Trumpip qinersisarnermi neriorsuutai aammalu inatsisitigut unammilligassat pillugit siuariartornera malinnaavigaarput .
Akileraarutit aningaasaqarniarnerlu: Trumpip apriilimi tunisassianut tamanut 10 procentimik akitsuuteqarnissaq aammalu nunanut 60-it missaanniittunut ataasiakkaanut naleqqussagaasumik tunisassiornermut akileraarutip ilassutitut nalunaarutigaa. Niueqatigiinnermi sorsunnersuaq aningaasarsiornikkut niuernerit aqqutigalugit nunarsuarmilu suliffeqarfinnik piginnittunik pissanganartunik nassiussivoq . Tassa Trumpip aalajangernera aammalu akitsuutit nutaat trillionit qanoq ilinnut sunniuteqarsinnaanersut pillugit innermik anitsisartoq .
Signal chat leak: Trumpip naalakkersuisuini qullersaqarfimmi pisortat chat-applikationimik immikkoortinneqanngitsumik tusagassiortumik kukkulluni ilaatinneqartumik sakkutuunik pilersaarusiorneq pingaaruteqartorujussuusoq oqaluuserisimavaat. The Atlantic-ip Signal-imi gruppe-chat-imi allaaserisaq saqqummersippaa, aqutsisoqarfiup atortussanik isertortunik avitseqatigiissitsisoqarsimanersoq uppernarsarsimammagu. Tassa allaaserisaq naliginnaatinneqarpoq vs. arlalinnik aqutsisoqarfiup leak pillugu oqaaseqarsimaneranik.
Føderale arbejder: Trumpip naalakkersuisuisa suli suliniuteqarput føderale naalakkersuisut annikillisinniarlugit — suliassaqarfinni suliffiit tusindilikkaat atorunnaarsinniarlugit, ilaatigut HHS , USAID , IRS , Socialsikringsstyrelse , Ilinniartitaanermut Pisortaqarfik , Illersornissamut Pisortaqarfik , Nunap Silasiorfia aamma National Park Service .
US DOGE Service: Elon Musk aamma suleqatigisai USA-mi allaffeqarfiit ilaat aserortinniarlugit ingerlasimapput , tjenestemandit hunnorujunik tusindinik amerlassusillit anisinniarlugit aammalu naalagaaffiit ataatsimooqatigiit akiliisarfiit ilaat pingaarnerpaat pissarsiariniarlugit. Tassa kikkut DOGE-mi sulinersut .
No comments:
Post a Comment